segunda-feira, 30 de janeiro de 2017

Disoneku Dia Kijimbuete... (Declaração Universal dos Direitos Humanos - Kimbundu e Português)



DISONEKU DIA KIJIMBUETE
NI KUIUKA KU`OTENESE
KILONDEKESU KIA UBINGANU KUA MUTU MU NGONGO
JIHUNDU JA TOKALA KU MUTU
KIO TUMBE NI A KIKOLE KU KIONGE
KIA KISANGELA MU KIXINGANEKU
KIA HUNJI 217 ( III ) IA KI2UA, 10/ 12/ 48
 
(DECLARAÇÃO UNIVERSAL DOS DIREITOS HUMANOS
Adotada e proclamada pela resolução 217 A (III) da Assembleia Geral das Nações Unidas em 10 de dezembro de 1948)
 

DIMATEKENU (PREÂMBULO)

O kutetulula kuila, o kuijia o ujitu mu ukunji ni udandu ua atu oso mu ngongo, ni ubinganu ni kosokela, ubangesa o dimatekenu ua kitungu kia ufolo, ua kidi, ni kia uembu mu ngongo.
 
(Considerando que o reconhecimento da dignidade inerente a todos os membros da família humana e seus direitos iguais e inalienáveis é o fundamento da liberdade, da justiça e da paz no mundo,)


O kutetulula kuila o mutu mu ku kamba o kuijia kiambote o ubinganu ua ka mukua, kua muambata mu ifua ia ufumbe ni ia mu bangesa o kukituka mu kilunji, kiene pe mu kiki kia mu bangesa o kusota ufolo kua atu mu kizuelelu mba kuxikana, kubuluka mu homa ni kutunda mu unjenje mba uadiama, kiena kia beka o kikoe kiki.
 
(Considerando que o desprezo e o desrespeito pelos direitos do homem resultaram em atos bárbaros que ultrajaram a consciência da Humanidade, e que o advento de um mundo em que os homens gozem de liberdade de palavra, de crença e da liberdade de viverem a salvo do temor e da necessidade,)

 
O kutetulula uixi, kia tokala bu kale o dikuatenenu dia ubinganu ua mutu mu kifua kia ubinganu, pala o mutu akale ni ufolo ua dikota mu kutatama ni nguzu ioso o kulua o unguanji ni uhadi;
 
(Considerando ser essencial que os direitos do homem sejam protegidos pelo império da lei, para que o homem não seja compelido, como último recurso, à rebelião contra a tirania e a opressão,)


O kutetulula kuila, kia tokala o dikuatenenu dia kukolesa o kusanzumuna o kudibana mu ukamba ku jimbandu ja ngongo ioso.
 
(Considerando ser essencial promover o desenvolvimento de relações amistosas entre as nações,)


O kutetulula kuila, o mukanda ua kifuxi kia ngongo, ua dikola dingi oku xikana kua mu kitungu kia kilondesu kia ubinganu ua atu, mu ujitu ua atu ni mukusokela kua mala ni`hatu, a u kole anga atukulula mu kutenesa o kihingumunu kia kisangela ni kutunga kiambote o kikalelu kia múeniu; mu kaxiaxi ka ufolo uonene.
 
(Considerando que os povos das Nações Unidas reafirmaram, na Carta, sua fé nos direitos do homem e da mulher, e que decidiram promover o progresso social e melhores condições de vida em uma liberdade mais ampla,)


O kutetulula kuila o Jinguvulu ja Jimbandu ia ibuka ia disokeka mu kubana o nguzu mu kukalakala kumoxi ni kionge kia mabata, ma jixi jioso, mu ujitu ua ngongo ni kuxikinina mu ubinganu ua atu, ni dimatekenu dia ufolo.
 
(Considerando que os Estados Membros se comprometeram a promover, em cooperação com as Nações Unidas, o respeito universal aos direitos e liberdades fundamentais do homem e a observância desses direitos e liberdades,)

 
Mu kutetulula kuila o mu dixiganeku dimoxi dia ubinganu ni ufolo muene muala o ukunji uonene utena kubana o kisangusangu kia udielelu ua dikangu.
 
 (Considerando que uma compreensão comum desses direitos e liberdades é da mais alta importância para o pleno cumprimento desse compromisso,)


O KIONGE KIA KISANGELA
Adikola mu kilondekesu kia ngongo ioso mu jihundu jiji ja ubinganu ua mutu jikale mu kixinganeku kimoxi mu kubekela ku mabata mba jinguvulu ja ngongo ioso ni a jitambule mukonda dia atu oso akale ni kutetuluka kumoxi muaxaxi ka mabanzelu ma jinzumbi ja, ne abange nguzu mu ulongeselu ua atu, ni unjimu, mokonda dia kubana ujitu ua ubinganu uhu ni kubandesau mu kusokela kumoxi mu utuminu ua mabata ma uvualukilu mba mabata m`akuamukua mu ngongo, ni kuijia ku ixika.
Kia tokala pe kua ejihisa kiambote o kilondekesu kia jinbu ihi ia jihundu ja atu oso, mba Jinguvulu ja jixi ja ditungu mu kisangela kia kionge ni akua mukua ala muaxaxi ka utuminu ua ujitu ua atu ni mabata mogongo ioso ni`atumake o kikoue kia kilondegesa mu ibatu ihi;
 
(A Assembleia Geral das Nações Unidas proclama a presente "Declaração Universal dos Direitos do Homem" como o ideal comum a ser atingido por todos os povos e todas as nações, com o objetivo de que cada indivíduo e cada órgão da sociedade, tendo sempre em mente esta Declaração, se esforce, através do ensino e da educação, por promover o respeito a esses direitos e liberdades, e, pela adoção de medidas progressivas de caráter nacional e internacional, por assegurar o seu reconhecimento e a sua observância universais e efetivos, tanto entre os povos dos próprios Estados Membros, quanto entre os povos dos territórios sob sua jurisdição.)


MOXI (ARTIGO 1)
 
Mutu uoso uoso a mu vuala ni ufolo ni kutena kumoxi mu kijingu ni mu ubinganu. Mu kilembu kia kubanga ni mu ubanzelu, Atena uê kubanga ioso kua akua mu muxima ua tululuka mba upange.

(Todos os homens nascem livres e iguais em dignidade e direitos. São dotados de razão e consciência e devem agir em relação uns aos outros com espírito de fraternidade.
)


IADI (ARTIGO 2)
 
Mutu uoso uoso utena kuxana ( kubinga) o ki binganu ni ma ufolo mo boke mu mukanda uí, akale mumbundu mba mundele, diala ba muhatu, azuele putu mba kimbundu, akale ngadiama mba mvuama, akale ni nzambi mba kana, akale mukua ixi mba mosonhi atokale ku muiji ua jingiji mba kana, ne mbe akale mu kikexilu kioso kioso.
 
Nembe bobo, kanaku katungu ka ijila ia afundixi mba ku mbandu ja jixi joso mba mu kaxaxi ka ixi ia ku vualela, ikale ixi ihi mba mu ixi ia ofolo nia iatokala mu ituminu ua ixi ia ka makua mba ikale mu jimbanbe ja kusanzumuka kue.

(I) Todo o homem tem capacidade para gozar os direitos e as liberdades estabelecidos nesta Declaração sem distinção de qualquer espécie, seja de raça, cor, sexo, língua, religião, opinião política ou de outra natureza, origem nacional ou social, riqueza, nascimento, ou qualquer outra condição.
II) Não será também feita nenhuma distinção fundada na condição política, jurídica ou internacional do país ou território a que pertença uma pessoa, quer se trate de um território independente, sob tutela, sem governo próprio, quer sujeito a qualquer outra limitação de soberania.)



TATU (ARTIGO 3)
 
Mutu uoso uoso kia mutokala o ubinganu ua muêniu, ufolo ni dikuatekesu die.

(Todo o homem tem direito à vida, à liberdade e à segurança pessoal.)

 

UANA (ARTIGO 4)
 
Kanaku mutu a muindi ku kala mu ubika, mu ikalakalu ia ubika. O ubika uabuile kia, ni ma uenji ma ubika; ki kale kioso kioso, a ki kidika.

(Ninguém será mantido em escravidão ou servidão; a escravidão e o tráfico de escravos estão proibidos em todas as suas formas.)



TANU (ARTIGO 5)
Kana ku mutu a mu tuike o zungule ia ku mubeta kala kiama mba ku mu talesa hadi, ku mu fundisa mu ibatu ia kambe o kuzediua.

(Ninguém será submetido a tortura, nem a tratamento ou castigo cruel, desumano ou degradante.)



SAMANU (ARTIGO 6)
 
Mutu uoso uoso uala ni ubinganu mu kuijia mu ididi ioso o kioso kia mu tokala o kukala mu ujitu ua kafundu mu ibatu ia afundixi.

Todo homem tem o direito de ser, em todos os lugares, reconhecido como pessoa perante a lei.)

 

SAMBUADI (ARTIGO 7)
 
Mutu uoso uoso uala ni kutena kumoxi mu ibatu ia afundixi, kanaku katungu, o dikuatekesu diene dimoxi ku ibatu. Ene uoso ala ni ubinganu umoxi ua kudituna o katungu kabuisa mba kabalesa o matendelu ma mukanda iu, mba ku mateka ku kala mutu a katungu ka maka ia.

Todos são iguais perante a lei e tem direito, sem qualquer distinção, a igual proteção da lei. Todos tem direito a igual proteção contra qualquer discriminação que viole a presente Declaração e contra qualquer incitamento a tal discriminação.)



DINAKE (ARTIGO 8)
 
Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua ku. Koso ta o kubitulula o maka ma ixi iê kua afundixi a matunda, mu kubatula mu. Kanaku ixi ibuisa o ubinganu uhu uokolese, ni a ukumbulule kia mu kutena kua ibatu ihi.

(Todo o homem tem direito a receber dos tribunais nacionais competentes remédio efetivo para os atos que violem os direitos fundamentais que lhe sejam reconhecidos pela constituição ou pela lei.)

 

DIVUA (ARTIGO 9)
 
Kana ku mutu a mukuata se kikuma mba kumuta mu`aleia mba kumutumikisa ku jixi ja makanga ni a mu sueke.

(Ninguém será arbitrariamente preso, detido ou exilado.)


 
DIKUINHI (ARTIGO 10)
 
Mutu uoso uoso uala ni ubinganu kala atu oso mu kusota o maka me mba kikuma kie a kifundise mu kionge mba bu kanga, mba bu kididi kia ufolo ni ujitu se ku katungu ka buisa o ubinganu uê. Ke ku kale atu a mu idikiza o kulunga kue mba kuila mu kikuma kia mu tela . Mutu ua tokala ku mufundisa ku`afundisi ala ni kuijia kua kubatula ikuma mu kidi kioso.

Todo o homem tem direito, em plena igualdade, a uma justa e pública audiência por parte de um tribunal independente e imparcial, para decidir de seus direitos e deveres ou do fundamento de qualquer acusação criminal contra ele.)

 

DIKUINHI NI KIMOXI (ARTIGO 11)
  1. Mutu uoso uoso kia mutela milonga ku maka abange, uala ni ubinganu ua kuditata kuila ka ejie o milonga ia bange, te kia sange o kikuma kia kidi ni mu kidi, ni a kibangela o ku kaiela bu dikanga dibeka o kuxikana kuoso kua mu tokala mu dikuatekesu dia. kituxi kie :
  2. Mutu katena ku mu helesa mu ikuma iabange bu kindala se ka imono kukala ni kituxi mu ibatu ia ubinganu ua ixi mba ia ngongo. Kiene kimoxi, o mutu ki kia mutokala kumu bana kitumbu kionene mu kitangana kia te okikuma kiejia kiofele mba ua kambe kutondala.

(I) Todo o homem acusado de um ato delituoso tem o direito de ser presumido inocente até que a sua culpabilidade tenha sido provada de acordo com a lei, em julgamento público no qual lhe tenham sido asseguradas todas as garantias necessárias a sua defesa.
II) Ninguém poderá ser culpado por qualquer ação ou omissão que, no momento, não constituíam delito perante o direito nacional ou internacional. Também não será imposta pena mais forte do que aquela que, no momento da prática, era aplicável ao ato delituoso.)



DIKUINHI NI KIADI (ARTIGO 12)
 
Kana ku mutu a mutalesa hadi mu kikuma ka ki bangé mu muenhu uê, mu axaxi ka atu atungu mu inzo iê, mu` axaxi ka inzo ié, ni mikanda ie, ni kumuxidisa o dijina die.
Mu kiki, se ki mubita, mutu uoso uala, ni ubíganu ua ku mu kuatekesa mu ituminu ia ijila.

(Ninguém será sujeito a interferências na sua vida privada, na sua família, no seu lar ou na sua correspondência, nem a ataques a sua honra e reputação. Todo o homem tem direito à proteção da lei contra tais interferências ou ataques.)

 

DIKUINHI NI KITATU (ARTIGO 13)
  1. Mutu uoso uoso kia mu tokala kuenda ni ufolo se kumutela ibulukutu,. Ni kusota kuoso kuoso ku `andala kutunga mu kaxaxi ka ixi iê.
  2. Mutu uoso ua tokala mba uala ni, unbinganu ua kuxisa o ixi iê ni asole kusanga o ixi iandala kukala. Uala uê ni ubingana ua kuvutuka ku ixi iê kua mu vualela.


I) Todo homem tem direito à liberdade de locomoção e residência dentro das fronteiras de cada Estado.
II) Todo o homem tem o direito de deixar qualquer país, inclusive o próprio, e a este regressar.)


DIKUINHI NI KIUANA (ARTIGO 14)
  1. Mutu uoso uoso se amuzukutisa kua jinguma, uala uê ni ukunji mu kusota ixi iê ni kia mutokala ku suamena ku jixi jengi
  2. O ubinganu uhu ke uambe kana, nembe ua bange kikuma mba ua te kituxi kibangesa o ku ninhonga o jimbanbe mu dimatekenu mba dizubilu dia jihundu ja kionge kia ngongo ioso.

I) Todo o homem, vítima de perseguição, tem o direito de procurar e de gozar asilo em outros países.
II) Este direito não pode ser invocado em casos de perseguição legitimamente motivada por crimes de direito comum ou por atos contrários aos objetivos e princípios das Nações Unidas.)


DIKUINHI NI KITANU (ARTIGO 15)


  1. Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua kukala ni kinjimbuete kia uvalelu .
  2. Kana ku mutu a mukidika mu kingó o kijimbuete kia uvalelu mba se ua mesena kusola ixi iengi, kia mu tokala uê kukibanga.

(I) Todo homem tem direito a uma nacionalidade.
II) Ninguém será arbitrariamente privado de sua nacionalidade, nem do direito de mudar de nacionalidade.)



DIKUINHI NI KISAMANU (ARTIGO 16)
  1. Se u bixila mu kitala kia kosokana , o diala mba muhatu kia mutokala kosokana (ukaza) ni avalesa mba kuvuala se kua akidika mokonda dia katungu ka kikonda kie, ixi iê. Se andala kudisenga, kiene kimosi uê. Mu kitangana kia ukaza ene oso ala ni ubinganu umoxi.
  2. O ukaza uê kana ku ubanga mu ku kuzola kua jindandu. Kia fuamena o musokani ni kilumba a kihijia ni andele o ukaza uê mu kixikanu ni ufolo ua ene kiadi .
  3. O jindandu uê, ala ni ubinganu ua dikota ni atumini a ixi, mokonda ene o idiandu ia diangel `aku, ene pe o dimatekenu dia kisangela ka atu . Mu kieniokio, ene ala kuila afikikidi a ukaza ni udandu.

I) Os homens e mulheres de maior idade, sem qualquer restrição de raça, nacionalidade ou religião, tem o direito de contrair matrimônio e fundar uma família. Gozam de iguais direitos em relação ao casamento, sua duração e sua dissolução.
II) O casamento não será válido senão com o livre e pleno consentimento dos nubentes.
III) A família é o núcleo natural e fundamental da sociedade e tem direito à proteção da sociedade e do Estado.)



DIKUINHI NI KISAMBUADI (ARTIGO 17)
  1. Mutu uoso uoso ua tokala mu ubeka uê mba mukisangela, a kala ni kimbamba kiê.
  2. Kanaku mutu utena ku musumbula kiu se kituxi. O kia mutokala, kia mutokala muene.
I) Todo o homem tem direito à propriedade, só ou em sociedade com outros.
II) Ninguém será arbitrariamente privado de sua propriedade.)



DIKUINHI NI DINAKE (ARTIGO 18)
Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua ufolo mu kixinganeku kia muene mu diê, mu ku sambela o jimzambi jandala, o ubinganu uhu ubana mu kudituna mba kubilula o kuxikana kuê mu jinzambi ja andala, Kiene kimoxi uê mu kuijihisa akua o ubezelu uê, akale muene ngo mba ni` akua, bu kanga, ni atu avulu mba bu kididi kia muene ngo. Mu ulongeselu, mu ubangelu, mu ku beza mba mu utuminu ua ibatu ia unzambi uê mba ngeleja.
 

(Todo o homem tem direito à liberdade de pensamento, consciência e religião; este direito inclui a liberdade de mudar de religião ou crença e a liberdade de manifestar essa religião ou crença, pelo ensino, pela prática, pelo culto e pela observância, isolada ou coletivamente, em público ou em particular.)



DIKUINHI NI DIVUA (ARTIGO 19)
 
Mutu uoso uoso, kioso. Kia kale, uala ni ubinganu ua ufolo mu ku ta hundu iê, kuzuela kioso kiandala. Kanaku ku mu kidika mba kumutela kibulukutu mu jihundu jé, mu kusota kuê mba mu ku kuata mba kusanha o maka mê. Kana ku jimbambe, mu izuelelu mba mabanzelu ma londekesa mutu mu ufolo ua kuzuela kuê.

(Todo o homem tem direito à liberdade de opinião e expressão; este direito inclui a liberdade de, sem interferências, ter opiniões e de procurar, receber e transmitir informações e ideias por quaisquer meios, independentemente de fronteiras.)



MAKUINHI AIADI (ARTIGO 20)
  1. Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua ku diongeka ni kisangela kio tululuke.
  2. Kana ku mutu a mujijidila ku kala mu kionge kioso kioso.

(I) Todo o homem tem direito à liberdade de reunião e associação pacíficas.
II) Ninguém pode ser obrigado a fazer parte de uma associação.)



MAKUINHI AIADI NI KIMOXI (ARTIGO 21)
  1. Mutu uoso uoso uala ni ubinganu mu ku kuata mbandu ia ikoka ia mauenji ma atu a ixi iê. Ki kale muene muene mba ku londekesa atu engi a sole ni ufolo, ni akale ku polo.
  2. Mutu uoso uoso uala ni kutena kua kubanda mba kubixila mu kutumina, se katungu mu kuendesa o kikalakalu kia atu a ixi iê.
  3. O kuandala kua ixi kuene o dikunji dia utuminu ua kutena kua ixi, kia tokala a izuelela mu kitangana kia kudisola mu kidi kioso ni ujitu. O kusola kua atumini a ixi ku kale uê mu itangana ia sokelela ni ibatu ia ngongo ioso, mu kutena, ni kikangu kia usueki mba uendelu ua maka udifuanganesa ni ufolo ua kubulula o kikangu kia kosola.

I) Todo o homem tem o direito de tomar parte no governo de seu país diretamente ou por intermédio de representantes livremente escolhidos.
II) Todo o homem tem igual direito de acesso ao serviço público do seu país.
III) A vontade do povo será a base da autoridade do governo; esta vontade será expressa em eleições periódicas e legítimas, por sufrágio universal, por voto secreto ou processo equivalente que assegure a liberdade de voto.)



MAKUINHI AIADI NI KIADI (ARTIGO 22)
 
Mutu uoso uoso se ua tokala mu kifuxi kia atu, ua tokala a mu kuatekesa ku kibuka kia akuatekisi a kionge. Ua fuamena mu kaxiaxi ka ujitu ku binga uê; ni amu zediuisa o ubinganu ua jimbongo, isangela , ifua ia mu tokala, se a mu bana o dikuatekesu dia nguzu ia akua, ixi iê ni kudibana kua jixi jengi kumoxi ni ibuka ni ma umvuama ma.
 

Todo o homem, como membro da sociedade, tem direito à segurança social e à realização, pelo esforço nacional, pela cooperação internacional e de acordo com a organização e recursos de cada Estado, dos direitos econômicos, sociais e culturais indispensáveis à sua dignidade e ao livre desenvolvimento de sua personalidade.)



MAKUINHI AIADI NI KITATU (ARTIGO 23)
  1. Mutu uoso uoso kia mutokala o kikalakalu, o kusola o kikalakalu kiandala, o kusota o kiandala ku mufuta mu kikalakalu kia bange, ni ku mu kuatekesa o ku kala mu kikalakalu mu kitangana kioso
  2. Uoso uoso uala ni ubinganu se katungu ka kamukua. Ni akale ni kifutu kia tenena mu kikalakalu kia bange.
  3. Uoso u kalakala a mu bana o ubinganu ua kuambata o dilau die, nganhu ia tokala kumubangesa o kusanguluka ni kisangusangu mu kaxiaxi ka undandu uê, mu kutenena kua atu oso ala nê, mu kikexilu kia mutu mu ngongo si akitena uê kukibangela mu ikoka ioso ia iuka ku dikuatekesu mu kisangela kia ixi.
  4. Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua kubanga kibuka kitena kumukuatekesa, ukale muene ngó mba nia`kua, mba kudidiumba mu kibuka kio bange kia, ni ki kale o ifikidilu di tena kumu bangela mu ikalakalu ia bange ni ia mesena kubanga.

(I) Todo o homem tem direito ao trabalho, à livre escolha de emprego, a condições justas e favoráveis de trabalho e à proteção contra o desemprego.
II) Todo o homem, sem qualquer distinção, tem direito a igual remuneração por igual trabalho.
III) Todo o homem que trabalha tem direito a uma remuneração justa e satisfatória, que lhe assegure, assim como a sua família, uma existência compatível com a dignidade humana, e a que se acrescentarão, se necessário, outros meios de proteção social.
IV) Todo o homem tem direito a organizar sindicatos e a neles ingressar para proteção de seus interesses.)



MAKUINHI AIADI NI KIUANA (ARTIGO 24)
 
Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua ku nioha mu ikalakalu ioso. Uala uê ni kibatu kia tokala kubanga ni kuzubidisa. Kiamutokala dingi o kukemba o izua ia kunhoha ni a mufute naiu uê.

Todo o homem tem direito a repouso e lazer, inclusive a limitação razoável das horas de trabalho e a férias remuneradas periódicas.)


MAKUINHI AIADI NI KITANU (ARTIGO 25)
  1. Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua kukala ni ditala diê dia tenena mu mueniu, ne atena kukuatekesa o jindandu je, mu kudisansa mba mu ekexilu ua uaba, mu ma kudia , kukata a mu saka, mu imbamba ioso, mu kikalakalu kia kisangela kia ixi, uala uê ni ubinganu ua dikuatekesu se ua kambe kikalakalu, nembe ua kate, se ua biti ni kizangu, se ua fundu diala mba muhatu, se ua kuka, mba mu maka makamukua ma mu bangesa ku bixila mu ungadiama.
  2. O uvualukilu ni undenge uala uê ni ubinganu ua dikuatekesu ni ku ukuatela henda. Mona uoso uoso a mu vuala mu ukaza mba bu kanga dia ukaza, ene uoso ala ni dikuatekesu dia kisangela kia ixi, kana ku katungu.

(I) Todo o homem tem direito a um padrão de vida capaz de assegurar a si e a sua família saúde e bem estar, inclusive alimentação, vestuário, habitação, cuidados médicos e os serviços sociais indispensáveis, e direito à segurança em caso de desemprego, doença, invalidez, viuvez, velhice ou outros casos de perda de meios de subsistência em circunstâncias fora de seu controle.
II) A maternidade e a infância tem direito a cuidados e assistência especiais. Todas as crianças, nascidas dentro ou fora do matrimônio, gozarão da mesma proteção social.)




MAKUINHI AIADI NI KISAMANU (ARTIGO 26)
  1. Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua kudilonga, o kudilonga ku kale kua kingoho, se ku futa, te kinu mutu abixile bu ditala dia kuijia kua dibandulukilu. O kubijila bu ditala dia dibandulukilu, aditumu mu kubixila diu ni lujiji, o kudilonga kua matenda mba ma ufunu, ku kale mu`atu oso. O ku bixila bu ditala dia kuijia kohonene, ku kale kua atu oso mu kusokela kutena ku` ambata mu kikalakalu kia mutokala.
  2. O kudilonga kuendi kuila kutala o kusansumuka kua ujitu ua mutu, ni kufikidila o ubinganu ua mutu, ni ufolo ua dimatekenu didi, ni atena ua kubanza kiambote o ku kuatela henda, o kala ni ukamba mu jixi jioso mu ngongo, mu ibuka ioso, kioso kikale o kikonda kiê mba nzambi iê, kia beta kuaba uê mu uendeselu ua ikalakalu ia kionge kia jixi mu ku bana o nguzu ia kusosuela o kutululuka kua mundu.
  3. O hivuadi a tenena uê ku sota mu ubinganu uoso mu ulongelu ua tuana tue kioso ni buoso buandala.

(I) Todo o homem tem direito à instrução. A instrução será gratuita, pelo menos nos graus elementares e fundamentais. A instrução elementar será obrigatória. A instrução técnica profissional será acessível a todos, bem como a instrução superior, esta baseada no mérito.
II) A instrução será orientada no sentido do pleno desenvolvimento da personalidade humana e do fortalecimento do respeito pelos direitos do homem e pelas liberdades fundamentais. A instrução promoverá a compreensão, a tolerância e amizade entre todas as nações e grupos raciais ou religiosos, e coadjuvará as atividades das Nações Unidas em prol da manutenção da paz.
III) Os pais têm prioridade de direito na escolha do gênero de instrução que será ministrada a seus filhos.)



MAKUINHI AIADI NI KIASAMBUADI (ARTIGO 27)
  1. Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua tokala ni bandu mu muenhu ua ima ia muiji, ia diembu diê, se kumifikidila . Ua tokala uê kukala ni ufunu muaxaxi ka ixi iê ni kubanga o ikalakalu itena kuendesa o ixi ie ni ku bana o kubanduluka kua mbote kua tundu mu ikalakalu ia bange .
  2. Mutu uoso uala uê ni ubinganu ua dikuatekesu mu imbamba ia mesena, ni imbamba ia kuatenena mu kubanga naiú, ni kilunji kiê, ni kutanga mba mu ikalakalu ia uhete uê.

(I) Todo o homem tem o direito de participar livremente da vida cultural da comunidade, de fruir as artes e de participar do progresso científico e de fruir de seus benefícios.
II) Todo o homem tem direito à proteção dos interesses morais e materiais decorrentes de qualquer produção científica, literária ou artística da qual seja autor.)


 

MAKUINHI IAIDI NI DINAKE (ARTIGO 28)
 
Mutu uoso uoso uala ni ubinganu ua kuxinganeka kuila o dibanzelu didi dia kisangela, dia kusokelela kua ngongo ioso; dikale ni kitumu kimoxi kitena kubangesa o kunangenena o ubinganu uhu, ni ku bana o ufolo ua maka moso ma jihundu ja jixi jo okole mu mukanda iú.
 

Todo o homem tem direito a uma ordem social e internacional em que os direitos e liberdades estabelecidos na presente Declaração possam ser plenamente realizados.)




MAKUINHI AIADI NI DIVUA (ARTIGO 29)
  1. Mutu uoso uoso ua tokala kubanga ni ujitu imbamba ia fuama ku uabesa o muiji uê. Se ulembua ku banga kiu, katené ku kala ni ufolo ua kubixila mu kudilonga kua matunda mba ki mufudisa ku kala ni ditala dionene mu kuijia kuê .
  2. Mu kikalakalu kia ubinganu uoso, ni mu kutana kua ufolo iú, kala ku mutu u kambe o kukumbidila o ijila ihi. Kia tokala atu uoso a kale mu jimbambe ja kutumaka o ibatu ioso ihi iala kutubana o kuijia kua dikota, ni ku tulonga o kukuata o ujitu ua ubinganu ni ufolo ua akuetu, ni ku bana o kisangusangu mu kuzediua kuoso kua bindamena akuetu mu ujitu ua kubang`ombote ni kuxisa o kiahiba, ni kubana dizui dia kituminu kua atu uoso, ni ku kala kuambote mu kisangela kia atu oso abulule.
  3. Kanaku kima, maka, mba imbamba itenesu ku tobesa mba kukatula ma ubinganu mo bange ni ufolo ua kijimbueti kiki. Mene moso a mabange mu dimatekenu dia kionge kia jixi joso mu ngongo . Kanu ku mutu a ditune mu mba ku lua jipata.

(I) Todo o homem tem deveres para com a comunidade, na qual o livre e pleno desenvolvimento de sua personalidade é possível.
II) No exercício de seus direitos e liberdades, todo o homem estará sujeito apenas às limitações determinadas pela lei, exclusivamente com o fim de assegurar o devido reconhecimento e respeito dos direitos e liberdades de outrem e de satisfazer as justas exigências da moral, da ordem pública e do bem-estar de uma sociedade democrática.
III) Esses direitos e liberdades não podem, em hipótese alguma, ser exercidos contrariamente aos objetivos e princípios das Nações Unidas.)




MAKUINHI ATATU (ARTIGO 30)
 
Kanaku utundilu ua kamukua uambote, ukexilu mba kidifua kibangesa o kikoue kiki a kitetulele mu ku kuandala kua nguvuhu ioso ioso, kibuka mba mutu umoxi. Kanaku uê mutu uala ni kutena kua kubanga kioso kioso ni muxima ua kukatula mbote ia kaiula ka ubinganu ni ufolo uala mu kikoeê kiki.
 
(Nenhuma disposição da presente Declaração pode ser interpretada como o reconhecimento a qualquer Estado, grupo ou pessoa, do direito de exercer qualquer atividade ou praticar qualquer ato destinado à destruição de quaisquer direitos e liberdades aqui estabelecidos.)


Fontes:
http://www.dhnet.org.br/direitos/deconu/textos/integra.htm

Nenhum comentário:

Postar um comentário